Nõgestõbi ehk urtikaaria on nahahaigus, mida iseloomustavad sügelevad, punetavad kublad. Haigus tekib siis, kui organismis vabanevad nuumrakkudest histamiin ja teised põletikuaineid, mis ärritavad nahka.
Nõgestõbe võivad käivitada väga erinevad tegurid. Levinumad põhjused on:
Füüsilised ärritajad – külm, kuumus, surve või päike
Infektsioonid – viirus- või bakterhaigused
Autoimmuunhaigused – immuunsüsteem reageerib liigselt
Ravimid – näiteks valuvaigistid või antibiootikumid
Idiopaatiline urtikaaria – põhjus jääb teadmata
Kroonilise urtikaaria põhjuseks ei ole allergia!
Urtikaaria väljendub sügeleva ning kublalise lööbena.
Kublad tekivad kiiresti ning varieeruvad suuruselt mõnest millimeetrist kuni suurte laiade „geograafiliste“ piirkondadena.
Haiguse avaldumisel on kaks iseloomulikku tunnust: punetus ja sügelus. Kahjustused võivad tekkida keha mis tahes osas ja taanduda või kaduda 2–3 tunni jooksul jälgi jätmata mõnikord võib paranemine kesta 1 päeva
Nõgestõbi liigitatakse sümptomite kestvusest ja ärritajate olemasolust või puudumisest tulenevalt:
ägedaks ehk kui sümptomid kestavad alla kuue nädala ja krooniliseks, kui sümptomid kestavad järjestikusel ajal üle kuue nädala.
Tihti saadab urtikaariat ka angioödeem ehk turse, mis on sügavamal dermises ja nahaaluskoes. Angioödeem ei sügele kuid võib erinevalt kupladest kesta kauem. Väga tihti esinevad nii kublad, kui ka angioödeem.